Miks valib infovälja- ja sagedusterapeut Liis Kuurme looduskosmeetika?

Looduskosmeetika on ainuõige valik. Keskmine naine toetub aga kahjuks endiselt tugevalt kemikaalidega koormatud toodetele. Me teame, et kõik need inimtekkelised ained ei saa meile head olla, aga kas me teadvustame, kui halvad need tegelikult on? 

MaiWistik ei poolda tehislikku maailma ja oleme õnnelikud, et meie LIS inimesed ehk Loomuliku Ilu Saadikuid on looduse toetamise sõnumi edendamisel kokku tulnud. 

Ravitsejad on aegade algusest peale pöördunud vaevuste ravimiseks looduse poole. Seega on loogiline, et parim viis oma loomuliku ilu täiustamiseks, kaitstes samal ajal oma tervist, on teha sama. Looduskosmeetika toodete koostisained vastavad samadele kriteeriumidele nagu sinu toit ehk need ei sisalda kemikaale.

Jõulukuul vestlesime infovälja- ja sagedusterapeut Liis Kuurmega. Liisiga vesteldes kumab tema tõsiselt soe ja positiivne sära isegi läbi kirjapildi. Põnevat kaasamõtlemist!

 

 

1. Kas sul on mõni rutiin, mis annab päevale tõuke või just võtab päeva tempo maha?

Mulle on alati meeldinud kontseptsioon, kus ma võtan aeg-ajalt ette oma nädalaplaanid ja vaatan üle, kas selles on kõik nö tasakaalus. Olen viimaste aastatega mõistnud, et kuulan oma keha aina enam ja lähtudes sellest, mis kehas toimub, on ka minu igapäevased rutiinid ja rituaalid (kui neid nii võib nimetada) seotud esmajärjekorras erinevate baasvajaduste rahuldamisega.

Kui mõned aastad olin reźiimis, kus ärkasin pea iga päev kell 5 ja siis läksin trenni, et hilisemad päevategevused oleksid nö "õigel ajal tehtud", siis tänaseks peale eelmise aasta tohutut elumuutust, on ka reźiim muutunud. Ärkan küll kellaga, kuid mitte enam nii vara, sest uneaja pikkus on oluline. Põlen suhteliselt kiiresti läbi, kui ma pole saanud piisavalt palju und ja puhkust - mõistan, et seda tänapäeva kiires elutempos on mõnel inimesel keeruline mõista. Kuid just kiirustamine on näiliselt aktiivse ja "eduka" elu tunnusmärk enamasti nendele, kes ei oska või ei saa võtta endale aega hetkes olemist... Seetõttu on mulle kõige olulisem hommiku- ja ka õhturutiin nö aega võtta. Hingata, olla kohal. Mulle meeldib ka voolava vee alt nii hommikul kui õhtul läbi käia, et see teeks pai nii kehale kui hingele. Looduslähedane eluhoiak on õpetanud, et vee-elementi, mis on seotud emotsioonidega ja tunnetega, vajan seda enam, mida rohkem asjatoimetusi on päevasel ajal olnud/tulemas.

 

2. Mis sind õnnelikuks teeb?

Õnnelik olemine on tegelikult minu jaoks elementaarne baas-seisund. Selle kogemise vajaduse näljas on iga inimene siinsel planeedil. Küll aga olen juba ammu seda meelt, et õnnetunnet ei leia mitte kuidagi pelgalt välisest maailmast, kui seda olemust pole iseendas (taas)leitud. Õnnelikkuse olemus iseenesest on oma pärisolemuses ja täispotentsiaalis elamine. Ja nii iga päev ja hetk, olenemata välistest olukordadest. Täna olen ma õnnelik ja ka tänulik selle eest, et olen elus ja terve! Täna olen õnnelik, et lihtsalt olen. Ja õnnetunnet, nagu ka armastust ja tänutunnet on alati hea jagada - mida rohkem seda jagada, seda rohkem seda juurde sünnib.

 

 

3. Mida hindad oma tervise hoidmise juures enim?

Tervise olemus on minu jaoks ilmselt palju suurem, kui lihtsalt füüsilise keha normaalne toimimine. Kuna oma igapäevases elus terapeudi ja nõustajana näen ja kuulen sadu lugusid inimestelt, kes on pühendanud enda tähelepanu haigustele/probleemidele/rahulolematusele, oskan vägagi väärtustada seda, et nii vaimne, füüsiline kui üldiselt kogu holistiline tervik minus endas oleks terve - st õnnelik ja rahulolev! Tundub siiski, et mida aeg edasi, seda keerulisem on inimestel seda saavutada, sest tervise tähendus on sageli asendatud erinevate alternatiividega, mis ei too täit hingerahu ja kontakti iseendaga. Kuidas see seotud on? Otseselt - sest füüsilist haigussümptomit ja vaimset tasakaalu ja heaolu ei ole võimalik käsitleda teineteisest eraldi. Platoni ütlus, et "on vägivaldne eraldada inimese keha tema hingest ja vaimust" pädeb ka tänapäeval. Just seetõttu on minu jaoks oluline see, et kui vaimne ja hingeline tasand on sageduslikult minuga resonantsis, on ka mu hingekodul, ehk füüsilisel kehal parim tervis! Olen oma enda elus asetanud esikohale enese tervise eest hoolitsemise läbi selle, et kuulan oma keha, teen valikuid, mis ei lõhu mu tervist ükskõik, millisel tasandil ja tunnen rõõmu ning naudingut oma igapäevastest tegevustest.

 

4. Mille põhjal valid ilutooted?

Minu ilutooted on aastate jooksul muutunud. Üldiselt pole ma olnud fanaatiline ega äärmuslik erinevate toodete valimisel, kuid eelistan alati pigem vaistlikult oma kehale sobivaid artikleid valida. Seda enam valin pigem loodusliku ja loomuliku. Seda enam on mul tohutu hea meel olnud avastada MaiWistiku "maailm", sest ka looduskosmeetika toodete seas on meie turul palju valikuid ja nendes navigeerin ma väga ettevaatlikult. Õnneks kohtus minu elutee Mai-Liisiga ja nii need tooted ka minu vannituppa siginesid. Pean ausalt tunnistama, et olin äärmiselt üllatunud ja tohutult õnnelik MaiWistiku brändi hea kvaliteedi üle ja kuna need on looduslikud, siis rõõmustan väga selle üle, et saan neid nö julgelt kasutada!

 

 

5. Milline on sinu lemmik MaiWistiku toode? Kas mõni toode on üllatanud?

Kõige esimene üllataja oli minu jaoks Happik! Happiku kreem on lihtsalt nii pehme ja mõnus ja sõna otseses mõttes nurrub mu nahk peale selle kasutamist! Alles hiljuti märkasin, et ma vist olen seda jube palju hakanud nahale kandma, sest purk vähenes kiiresti.. Siis aga tuli mu teismeline tütar ja teatas, et ka talle meeldib see väga ja et kas ta ei võiks päris oma purgikest saada... no mis mul selle vastu on - igatahes on see väga lahe, et seda võivad kõik kasutada olenemata nahatüübist ja vanusest. Happik muudabki selle näo nii happy'ks (õnnelikuks).

Teine avastus on minu südame jäägitult endale võitnud kehakoorija Female Force! Mul vist ei lähe kunagi meelest mu sugulase sünnipäeva puhul korraldatud suvine saun järvel - kui teised olid juba väsinud, istusin ise laval, keha koorijaga üle tehtud, vaatasin aknast paistvat sillerdavat vett ja õhtupäikest... Siis aga sulpsasin otse saunast vette - mu nahk kilkas vist kõvahäälselt selle lõhnabuketi, pehme naha, looduse loomulikkuse ja õnnetunde peale! Kui oleks mu keharakke saanud sel hetkel vaadata mikroskoobiga, oleksid need vist ainult õnnejoovastuses naerunägusid näidanud!

Kolmandaks on palju teiste poolt kiidetud Cupik - kuigi ma suvisel ajal seda putukahammustuste tarbeks ei proovinud, mõtlesin tükk aega, mida sellega üldse võiks teha.. nali naljaks, aga mu pojal oli kahe varba vahel soolatüügas juba mitmeid kuid ja ei saanud me seda kuidagi sealt ära. Sügisel aga otsustasime proovida - kuu aega läks mööda ja soolatüügast enam polnud... juhheiii!!! Nimelt umbes pooltel õhtutel selle kuu aja jooksul panime õhtul enne magamaminekut soolatüükale Cupikut, siis plaaster peale ja hommikul võtsime ära. Pildid ja tõestusmaterjal on selleks olemas! See tegi igatahes vägagi rõõmu! Ilmselt sobiks see väga hästi ka teismeliste näol olevate punnikeste peale, aga nt minu enda tütar ei talunud Cupiku intensiivset lõhna ja seetõttu jäi see proovimata..

Ja kuidas ma saan unustada Bloomiku kehaõli! Lihtsalt oivaline! Ilma selleta ja Happikuta ma ei lähe kusagile.. need on minu nö must be asjad, mis on alati kosmeetikakotis olemas! Ma ei hakka üle pingutama näidetega, kuid need tõesti meeldivad mulle enim!

Tegelikult olen ma proovinud ära ka kõik teised tooted, kuid need esimesed on ilmselt minu kõige lemmikumad, sest kasutan neid igapäevaselt... Ka näoõli ja meigipuhastaja on väga hea.. Happiku huulepalsam on nii mõnna!

 

 

Ühesõnaga püüan ma vist tulutult sõnadega ümber jutustada minu rahulolevust MaiWistiku toodetega ja seda enam, et kogu selle sarja märksõna on looduslähedus, naturaalsus, loomulikkus. Ja mina ning loodus käime kokku.

 

6. Kuidas on sinu suhted loodusega? 

Mu lähedased juba teavad, et muutun alati veidi tõrksaks ja pahuraks, kui ma pole õue saanud - metsa või mere äärde. Olen ka oma lähedastele öelnud, et kui ma imelikuks muutun, siis saatke mind palun metsa! See toimib! Ja olen harrastanud palju seda, et vabadel päevadel istuda autosse ja lihtsalt sõita kusagile.. sihitult. Ja enamasti viib tee ikka kusagile matkarajale, rabasse või muudmoodi looduse keskele. Olgu selleks ükskõik, milline Eestimaa nurgake - see on kodu! Just loodus ongi minu kodu! Pisut sügavamalt teemat lahti harutades, olen ammu rääkinud ja jaganud teistega seda mõtet, et pole võimalik eraldada inimest ja loodust - me ju ometi pärineme sealt! Kuid kahjuks on ühiskonnas ja inimkonnas suuremalt just eraldatus tänaste suuremate probleemide, vastandumiste ja konfliktide algpõhjuseks. Kui inimene eraldab ennast loodusest, eraldab ta ennast elust. Teame ju kõik seda ütlust: "Ega loodusel inimest pole vaja, inimesel on loodust vaja!" Kui õige võtaksime rohkem seda mõtet enda sisse ja saaksime oma pinnapealsetest ja ego poolt juhitud mõtteviisist niimoodi välja?! Sest ma pole kuulnud veel mitte kunagi üheltki inimeselt, et nt metsas või maal olemine kuidagi ebatervislikult mõjuks... pigem ikka vastupidi.

Niisiis võiksime rohkem viia inimeste fookust läbi ühenduse loodusega ka ühendusele iseendaga, tervisega, heaoluga, eluga.

 

7. Kuidas sa ennast maandad?

Tulles tagasi selle juurde, kuidas ja miks ma valin looduse, ei saa ma siinkohal eriliselt silma paista taimede tundmisega nii, nagu seda teeb ka nt Mai-Liis igapäevaselt oma taimemaailmas. Kuid võimalusel olen alati tänulik ravimtaimede kasutamise võimaluse üle. Ja ikka on hea küsida kelleltki, kes seda ala valdab ja oskab anda ka soovitusi! Ma pole eriline ravimite tarvitaja, sest olen juba lapsest peale olnud kindel, et selleks, et terve olla ja püsida tervena, on vaja lihtsalt olla õnnelik. Täna tean, et tervise ja heaolu tagab nii seesmine kui väline tasakaal. Kuna aga oleme mõjutatud suuresti sellest, mis nö kollektiivses teadvuseväljas toimub, võib tasakaal teinekord päris järsult ära kaduda. Seetõttu maandan, tasakaalustan ja leian oma seesmise keskme ja rahu alati ja ainult loodusest! Alles hiljuti ütles üks mu hea sõber, et tegelikult on ka tänapäeval epideemiaks saanud depressiooni puhul olemas vaid üks ravim! Ainult üks! Ja see on oma loomuliku mina tundmine. Kui nüüd aga küsida, et kes see loomulik mina on ja kas ma teda siis juba ei tunne, siis on vastus ju lihtne - loomuliku mina tundmine saab alguse sellest, et lülitame välja välise "müra" ja astume hetkeks vaikusesse. Seda saab aga teha parimal viisil olles looduses ja loodusega üks. Jälgides selle iseärasusi, loomulikku kulgemist, tsükleid jne. Küllap on siin palju, mida saaks veel jagada sügavuti, aga lõppude lõpuks on siinne sõnum lihtne - minge loodusesse! Olge seal kohal. Lülitage oma välised müratekitajad välja ja hingake! See on ainus toimiv "ravim" olnud minu jaoks juba aastaid ja see jätkub seni, kuniks on elu. :)

 

8. Kui võtta sult ära kõik rollid, siis kuidas sa end tutvustaksid?

Ilmselt kogu loomulikkus ja looduslähedus on mind muutnud ka inimesena selliseks, kes ma just hetkel olen. Ja kui võtta ära kõiksugused tiitlid, sildid ja rollid, siis võiksin öelda, et olengi inimene, kes on ühenduses oma loomuliku minaga. Kes õpib ja areneb, nii nagu evolutsiooniliselt on loomupärane igaühele. See on ilu, mis särab ja loodetavasti nakatab ka teisi inimesi. Ja kuna kõikide erinevate eluprotsesside ja -lugude algus on vastav fookus, siis olen inimesena võtnud selle vastutuse teha kindlaks, mis väärib seda fookuse hoidmist ja mis mitte. Üldiselt kõik, mis lisab väärtust ja energiat, kannab endas elu ja vastupidi samuti.

Olgu ka siis loomulik ilu omaenese algupärase minaga kontaktis elamine ja selle üle rõõmustamine! Iga päev, iga hetk, tervitades ka aja möödudes ja muutustega kaasneva kohanemise virrvarris iseenda päritolu - Loodust!